pumatikompvekk "Kaos"

nõukogudeaegne nähtamatute maailmade hullus on trippy ja äge. küberneetika, kosmoserännud, kommunismi utoopia. no kust tuleb selline mõte: Tegime kino. Mis nimeks? - A paneme Kosmos
või siis Tegime täiesti sümmeetrilise põhiplaaniga Õismäe täpselt ühesuguste paneelmajade vahele, kus kõndides tekib peegelmaailmas ekslemise tunne, ning on arusaamatu, kas isepaljunevad maailmad on elus või surnud, ööklubi. Mis nimeks? - No paneme Miraaž.

mis sa must arvad

mõtlen, et mis nihe on tekkinud eneserepresentatsioonis, kui mult küsitakse: "Sa tahad kindasti mingit heategevusüritust teha?" ja vastan: "Ei. Laopidu."

kammsai

Tänases kultuurilugude loengus tegi lektor sõna "tegelikkus" mainides nii muuseas ääremärkuse, et

*kui kokku leppida, et tegelikkus veel eksisteerib

seda mu kass siis kogu aeg tahabki

swimming to harakka

11:59
swimming takes longer than expected. Also, kristino wants to play live Battleship. Will be late, sorry! Karro

13:01
Battleship is on: gathering crew & equipment. trying to bargain a vessel for some blood diamonds I won in a mine fight in sierra leone. If we're lucky, we'll get a monkey on top.

13:46
sank a boat carrying a family of four. Some sadness in our hearts, but this is war. They claimed we're lying bastards and there's no such thing as harakka island. Next target.

14:07
Took over a vessel full of Serbian merchants. Their will is sinister, but so is ours.

14:10
We made it on the island. Following a herd of wild locals to the spot X. maybe we meet, maybe we won't.

14:12
We're here. This is it. Kristino caught rabies from the monkey, I am as alive as I'll ever be.

21-aastase romantiku soovide nimekiri

Ma tahan teel olla ja tagasi tulles kodu hinnata; päikseprille, mis mulle sobivad; jooksutosse; sisustatud suve; puuvillast suurrätti, mida krunni siduda või hooletult üle pea kanda; liivast päikesepaistet; sellist rahulolu, et mitte mingeid mõtteid peas pole; korallroosasid riideid ja virsikubeeže kingi või vastupidi; et mulle sobiksid suured kampsunid ja kitsad kleidid; hästilõhnavaid juukseid; puhast ja säravat nahka; spordirinnahoidjat; olukordade vaba ja ootamatut kulgu; adrenaliini, eufooriat ja afrodisiaaki; rinnalihaseid; kergust kehas ja südames; elektriseeritud pilguvahetusi; küllakutseid; siirast huvi; tähenduslikku kommunikatsiooni; sügavat kontakti; jagatud rahuldust; igatsust uue kohtumise järele; tumerohelist t-särki ja keha, mis näeb tumerohelises t-särgis hea välja; hõimumustrilisi retuuse; ilmale vastavat riietust; soovi suudelda; lineaarset ja mitte tsüklilist aega; järjekindlat intensiivsuse kasvu kulminatsioonipunktini; puhkust pärast seda, kui lained on üle pea kokku löönud; maal vanaema juures olla; vihmaseid päevi, kus olen tuppa suletud koos kassi, raamatu ja armsamaga; süüa marju ja matkata soos; mööda külateed koju kõndida ja ujuda järves, jões, meres ja tiigis.

5:20, 2. mai 2012, Kalamaja

kohv meega

see juhtub vaid harvadel hommikutel, erilise selguse saavutanud virgumishetkedel; hommikutel, kus soov on ületanud tahte ja vajaduse, kus tunnen vabastust kinnismõttest ja teadvustan teadlikult valitud suundumist ideaali poole, kus tunnen end piisavalt väärilisena, tugevana,
kus olen saavutanud hetkelise vabaduse sõltumisest ja kammitsaist,
kui luban endale tassitäit kohvi meega.

asjad

käisin eile kunstnike liidu majas jevgeni zolotko uut tööd vaatamas (täna avatakse, minge). seisin seal pööningul tuuletõmbes, lugesin piiblikirja ja vaatasin valgeid paberraamatuid ja leppisin endaga, leppisin mõttega, et see on kunst kui keskkond ja suutsin veidi rohkem lahti lasta pahameelest, mis mul kunsti suhtes tekkinud on, millest need perfokad sündinud on, isegi pahameel kontseptuaalse kunsti vastu lahtus veidi (kuigi jevgeni pole kontseptuaalne kunstnik), sest see tundus päris tervislik keskkond, vaimses mõttes tervislik koht kust olla - kunsti sees. kuidagi rahustav, selge. ja siis.. astusin peale maas vedelevale tuviskeletile. praksaki! lajatas reaalsus lagipähe. jäi üle vaid kaduda, alakorrusele veini jooma.

half a letter to sassa

Hey! How's life in Gezellig Town?
Life's been oddly crazy here lately. The lecture series is running smoothly, yesterday we had to end the discussion by forcing on an applause, because the key keeper lady came to the classroom and said the building is going to be locked up in a few minutes... I proceeded with the lecturer and with his friends (the older generation of Tartu artists), who casually had drank two bottles of red wine during the lecture in the first row, to the studio of one of them, in the house of Tartu Artist Society... also, I spent the last week in Poland with one of my best friends and partner in art, Kristino, participating in a workshop. We built a sauna with a few finnish dudes, cos there was just toooooo much talk about art going on, to the level of overconceptualizing everything, that we just wanted to do something real.. however, Kristino and I also made a performance, where we just talked in front of the audience as we had been talking in our room the whole week about what we think about stuff, and it made some laugh, some angry, but in the end of the performance, in the meta-analysis part, we forbid everyone to start talking about our thing right after it and just escaped back to our room, took our messy table that we had used with us and were ready to listen to our crew's opinion not before the late night when me, her and one of our Finnish friends had long been hiding in our room from all the art talks, drinking beer and eating sunflower seeds, when all of our crew came do to the same, crashed in our room and the Johns, two incredibly smart Americans with completely different artistic backgrounds said: this was sooooo great what you did, i'm so proud of you, BUT never do this again. too intriguing. yet, your skill in sending criticism through comedy is really good, but you should rather focus on helping people rather than just saying what you don't like. and of course, how much we tried to hide from discussing art, a 4-hour-long discussion followed. that was the intellectual peak of the workshop and the next morning, i could speak no more..

...

veinijoojate eest semiosalongis sain järgmisel hommikul osakonnalt pahandada, aga nüüd on kõik korras, kolime Nälga;
poolas käisin MoKSi kaudu, projekt Ground 5, lennuki ja mitte häälega
rääkimispohmakas laupäevahommikul suubus peoks suvalises poznani baaris, kus kristinoga ööks tantsupõrandale pühendusime, vaid korra, pärast keskööd baarist vett küsima minnes, kui kaheksa sloti puudumise tõttu peaaegu vastu näppe oleksime saanud, vajusime vestlusesse olukorda päästma tulnud ukraina kunstnikuga, kellega jutt ei lõppenud enne, kui tema meiliaadress pisikesel paberiribal mu rahakoti vahel oli